Salamisi lootsin, et järsku seekord mul ikkagi veab ning saan ellu viia päris pikaaegse soovi pildistada portreed kuldses päikeseloojangus. Ilm andis selleks päris palju lootust, kuniks ma asju autosse vedasin ning tumedad pilved taevasse kerkisid. Mnjah, vana hea "sina planeerid, jumal naerab" olukord. Siiski siiski! Vurasin pildistamispaika ning olles pisut juba Jelenat keset umbrohtu pildistanud, sõitsime autoga veidi kõrgemale "mäe" otsa ja mida me nägime- imeilus loojang! Super. Heinapallid olid ka kenasti alles. Täpi panid i-le lehmakesed, kes eemal uitasid, kuid kelle uudishimu oli niivõrd suur, et veidikese aja pärast olid nad meile juba päris lähedal. Ikka kuldse päikesevihu sees piilumas, mida need kaks inimesehakatist küll parajasti on tegemas.. :) Eks vaadake ise fotodelt, kui toredasti kõik lõpuks välja kukkus!

Using Format